Joseph Smith noorem sündis 23. detsembril 1805. aastal Vermonti osariigis Sharonis Joseph ja Lucy Mack Smithi perre. Ta oli viies laps üheteistkümnest, kes vaesesse perekonda sündis. Üheksa nendest lastest jõudsid täiskasvanuikka. Kuna tema vanematel polnud rahaliselt võimalik oma lastele ametlikku haridust pakkuda, käis Joseph koolis ainult kolm aastat. Koos õdede ja vendadega hariti teda peamiselt kodus perekonna Piibli abil.
1820. aastate New Yorgi osariigis leidis aset usuelu elavnemine. 14-aastane Joseph Smith luges ühte Uue Testamendi salmi, mis, nagu ta hiljem kirjutas, talle sügavalt hinge läks. See oli manitsus, et need, kellel on puudu tarkusest, seda jumalikust allikast otsiksid. Selle peale leidis Joseph vaikse koha oma kodu lähedal metsas ja palvetas esimest korda elus valjul häälel.
Järgnenud sündmused muutsid Joseph Smithi igaveseks ning muutusid keskseks osaks viimse aja pühade uskumustes. Joseph teatas, et Jumal Isa ja Jeesus Kristus ilmusid talle.„Nägin otse oma pea kohal valguse sammast, mis oli eredam päikesevalgusest ja laskus tasapisi, kuni langes minu peale.” Valguses nägi ta kahte isikut, üks neist kutsus Josephit nimepidi, osutas teisele ning ütles: „See on minu armas Poeg. Kuula Teda!”Kiriku liikmed nimetavad seda kogemust esimeseks nägemuseks. Sellega algas Jeesuse Kristuse Kiriku taastamistöö maa peal.
Joseph Smith on arvatavasti enim tuntud selle poolest, et ta tõlkis Mormoni Raamatu: Teise testamendi Jeesusest Kristusest. Kiriku liikmed usuvad, et mõni aasta pärast tema esimest nägemust juhatati Joseph Palmyra lähedal asuva künka juurde New Yorgi osariigis, kus Moroni-nimeline ingel andis talle muistsed ülestähendused. Kuldsetele plaatidele tehtud ülestähendused andsid ülevaate Kristuse eluajal Ameerika mandril elanud inimeste ajaloost. Joseph tõlkis need plaadid umbes kolme kuuga ning Mormoni Raamat avaldati esimest korda 1830. aastal New Yorgis.500-leheküljeline Mormoni Raamat on üks Joseph Smithi suuri panuseid ja Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku keskne pühakiri.
Viimse aja pühad usuvad, et jumalik volitus kadus muistsest kirikust pärast apostlite surma ning selle taastamiseks oli vaja jumalikku sekkumist. Preesterluse volituse taastamine 19. sajandi esimesel poolel Joseph Smithi kaudu oli reaalne sündmus, mille käigus külastasid inglitena maad need, kes olid muistsel ajal seda volitust hoidnud.
Joseph Smith ja tema viis kaaslast ning veel 50 juuresviibijat organiseerisid ametlikult Kiriku ühes palkmajas Fayette’is New Yorgi osariigis 6. aprillil 1830. Ta juhtis Kirikut 27. juunini 1844, mil ta märtrisurma suri. Tema juhtimisel kasvas Kiriku liikmeskond kuuest liikmest rohkem kui 26 000 liikmeni.
Joseph Smithi ilmutused tõid suuri teoloogilisi uuendusi ja väljakutseid tänapäeva kirikutele. Ta kaitses kindlameelselt kõigi usklike usuvabadust. Tema saadud ilmutused käsitlesid selliseid teemasid, nagu templid, kus võib teha tööd surnute eest, arusaamine taeva kolmest auhiilgusest või tasemest ja Jumala ustavate laste ülim saatus järgmises elus. Tema esimene nägemus aitas viimse aja pühadel mõista, et Jumalal ja Jeesusel Kristusel on füüsiline keha ning inimkond on loodud nende näo järgi. Ta kõneles ja kirjutas tihti viimsetel päevadel aset leidvast Iisraeli kokkukogumisest ja õpetas, et see ei tähenda ainult juutide kogunemist Iisraeli, vaid kogu Jumala rahva kokkukogumist turvalistesse ja pühadesse paikadesse. Vt samuti: Miks ja kuidas mormoonid teistest erinevad?
Kirikust väljaspool tuntakse Joseph Smithi ka selle poolest, et ta tõi ilmutuse kaudu tagasi mitmenaisepidamise, kuigi seda tänapäeval enam Kirikus pole ja sellest Kirikus eriti ei räägita, välja arvatud ainult ajaloolises kontekstis.
Aastatel, mil ta juhtis alles noort Kirikut, organiseeris Joseph rahvusvahelise misjonäride programmi ning pani aluse tänapäeva ühele suurimale naiste organisatsioonile maailmas. Ta oli ülevaatajaks kolme linna rajamisel ning juhatas kahe templi ehitamist, olles samal ajal vastamisi pideva kohalike rahvajõukude poolse tagakiusamisega, kes lõpuks ajasid Kiriku liikmed kõikidest Josephi asutatud linnadest välja.
Kuna Ameerika kodanikest pühade usulisi ja kodanikuõigusi pidevalt rikuti, hoolimata sellest, et nad mitmel korral föderaalvalitsuse poole pöördusid, esitasid Kiriku liikmed 1844. aastal Joseph Smithi Ameerika Ühendriikide presidendikandidaadiks. Sama aasta maikuuks esitas Illinoisi osariigis asuv Nauvoo linn ametlikult Josephi presidendikandidaadiks. Tema poliitiline platvorm kutsus valitsust üles tagama tagakiusatud kodanikele usulised ja kodanikuõigused. Rahvajõuk tappis Josephi ja tema venna sama aasta juunis, mis tegi lõpu Josephi poliitilisele karjäärile.
Josephi ja tema vanema venna Hyrumi tulistas 27. juunil 1844. aastal surnuks 150- kuni 200-meheline rahvajõuk. Vendi ja mõnda nende lähedast kaaslast hoiti Illinoisi osariigi vanglas valesüüdistuste pärast riigireetmise eest, kui nad olid ennast vabatahtlikult võimude kätte andnud. Joseph oli 38- ja Hyrum 44-aastane. Josephi ja Hyrumi ärasaatmisel 28. juunil osales umbes 10 000 leinajat. Järgmisel päeval maeti nad eraviisiliselt, et vältida rüvetamist ja rahvajõukude rünnakuid.
Kirik, mille Joseph 1830. aastal rajas, on praeguseks kasvanud ülemaailmseks kirikuks, millel on üle 14 miljoni liikme. Viimse aja pühad peavad Joseph Smithi tänapäeva kõige märkimisväärsemaks prohvetiks. Vastupidiselt mõnede Kiriku vastaste väidetele ei kummarda Kiriku liikmed Joseph Smithi. Teda austatakse kui prohvetit, kuid ta oli vaid inimene, kellel oli puudusi ja vigu nagu kõigil inimestel.