Pressiteade

Raamatu „Pühad” 3. köide räägib lugusid viimse aja pühadest kogu maailmas.

Kiriku ametliku ajaloo uusim köide keskendub Euroopa usklike panusele.

Kauaoodatud raamatu „Pühad: Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku lugu” kolmas köide avaldati täna 14 keeles ülemaailmsele lugejaskonnale. Uusim raamat „Julgelt, õilsalt ja sõltumatult” jutustab viimse aja pühade lugu aastatel 1893–1955, sealhulgas esimese templi ehitamisest Euroopas ja usu järgi elamisest raudse eesriide taga.

SaintsV3_01.jpegDownload Photo

Pühade 3. köide on nüüd saadaval Kiriku veebipoes ja jaemüügipunktides. Raamatu digiversioon on saadaval tasuta Kiriku veebilehel ja lisatud „Evangeeliumi raamatukogu“ rakenduses Kiriku ajaloo osas.

SaintsV3_02.jpegDownload Photo

Eelmised raamatu „Pühad” köited keskenduvad taastamise algusaegadele, kui viimse aja pühad kogunesid, et ehitada templid Kirtlandis, Nauvoos ja Utah’s Ameerika Ühendriikides. Kuigi need raamatud sisaldasid lugusid Inglismaalt, Skandinaaviast ja Vaikse ookeani saartelt, muutub lugu tõeliselt ülemaailmseks alles kolmandas köites. Enam kui pool raamatu sisust võtab aset väljaspool Ameerika Ühendriike: jagatakse lugusid Euroopast, Aasiast, Aafrikast, Kesk- ja Lõuna-Ameerikast ning Okeaania piirkonnast. Raamatu haripunktiks on see, kui president David O. McKay pühitses Šveitsi templi, mis oli esimene tempel Euroopas. Enam ei pidanud Euroopa pühad ületama ookeane, et taastatud evangeeliumi õnnistustest täielikult osa saada.

„Lugejad leiavad end rõõmustamas ja kohati ka kurvastamas, kui kuulevad pühade kogemustest kogu maailmas,” ütles vanem LeGrand R. Curtis noorem, Kiriku ajalookirjutaja ja ülestähendaja. „Selles uues köites saame veidi aimu, kuidas templid õnnistavad Kiriku liikmeid väljaspool Põhja-Ameerikat, ja me näeme, millist võimsat mõju avaldavad pühadele nendes templites toimuvad talitused.”

SaintsV3_03.jpegDownload Photo

Kuigi paljud lugejad on tuttavad Kiriku ajaloo varasemate ajastutega, toob sarja „Pühad” 3. köide päevavalgele vähetuntud perioodi viimse aja pühade ajaloost. See on moderniseerimise aeg, mis algab hobuvankritega reisimisega ja telegraafi teel suhtlemisega ning lõpeb ülehelikiirusel lendavate reaktiivlennukite ja värvitelevisiooni ajastuga.

„Kolmas köide hõlmab dramaatiliste muutuste perioodi maailmas ja Kirikus, nii institutsioonides kui ka inimeste igapäevaelus ja kogemustes,” ütles sarja peatoimetaja Lisa Olsen Tait. „Me näitame neid muutusi tavaliste pühade pilgu läbi kogu maailmas – noor preesterluse hoidja Cincinnatis, jaapani keelt kõnelev misjonäriõde Hawaiil, äsja abiellunud paar, kes seisab silmitsi ebakindluse ja piirangutega Berliini müüri taga.”

Kui lugejad puutuvad raamatus kokku kohutavate majanduslike raskuste, jõhkrate ülemaailmsete sõdade ja gripipandeemiaga, mõistavad nad, et raskuste ajal usust kinni hoidmine pole viimse aja pühade jaoks midagi uut. On lugusid naistest ja meestest, kes seisavad silmitsi kahtluse ja rõhumisega, aga ka lugusid lootusest ja leppimisest, kui Kiriku liikmed sirutavad käe, et oma ligimesi teenida ja õnnistada.

SaintsV3_04.jpegDownload Photo

Lugejatele, kes soovivad veelgi süveneda pühade loosse, on Kirik avaldanud „Evangeeliumi raamatukogus“ ka kümneid uusi Kiriku ajalooteemasid, pakkudes üksikasjalikke ülevaateid eri teemadel alates suurest majanduslangusest kuni seminaride ja instituutideni. Täna algab ka „Pühade” taskuhäälingu kolmas hooaeg, mis läheb telgitagustesse, et rääkida rohkem raamatutes esinevatest inimestest ja sündmustest. Taskuhäälingu eelmised hooajad on jõudnud sadade tuhandete kuulajateni.

Raamatuseeria „Pühad” („Saints”), mille raames ilmub neli köidet, on kolmas ametlik Kiriku loodud mitmeköiteline ajalooteos. Joseph Smith andis korralduse esimese Kiriku ajaloo kirjutamiseks 1830. aastal ning see avaldati 1842. Ta oli ka ise selle kirjutamise ülevaatajaks. Teise ajaloo andis välja 1930. aastal Kiriku ajaloolane B. H. Roberts, enne kui Kiriku liikmeskond oli kasvanud 1 miljoni liikmeni.

Stiilijuhend:Kirjutades Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikust, palume esmamainimisel kasutada alati Kiriku täisnime. Lisainfot Kiriku nime kasutamise kohta leiate meie võrgus olevast Stiilijuhend.