Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku esindajatelt küsitakse tihti, kas Kirik on ajapikku teistele usulahkudele sarnasemaks muutumas.
Kui teistele usulahkudele sarnasemaks muutumise all mõistetakse seda, et viimse aja pühasid vaadeldakse üha enam kui tähtsaid ja olulisi ühiskonna liikmeid − seda eriti Ameerika Ühendriikides, kus on nüüdseks üle kuue miljoni liikme −, siis on vastus muidugi jaatav.Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik, mis sai alguse 1830. aastal New Yorgi osariigis vaid kuue liikmega, on tänapäeval sõltumatute hinnangute kohaselt suuruselt neljas kirik Ameerika Ühendriikides.
Kiriku liikmed on tegevad kõikidel ühiskonna tasanditel, näiteks äris, põllumajanduses, hariduses, teaduses, poliitilistes erakondades ja valitsuses, meelelahutuses ning meedias.Suurema tõenäosusega tunnevad inimesed paremini viimse aja pühasid kui sõpru, naabreid ja kolleege kui Kirikut kui asutust või selle õpetusi.See kehtib ka paljudes teistes riikides väljaspool Ameerika Ühendriike.
Kui teistele usulahkudele sarnasemaks muutumise all mõeldakse aga, et Kirik kaotab oma uskumustele omase erilisuse, mis on Kiriku sõnumi keskmeks, siis on vastus eitav.Kuigi Kirik austab teiste usuinimeste erinevaid vaateid, soovivad Kiriku juhid, et kõik teaksid, millised uskumused iseloomustavad viimse aja pühasid.
Järgnevalt on välja toodud mõned tähtsamad uskumuste ja talituste erinevused Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku ja teiste kristlike kirikute vahel.
Taastamine
Kuna viimse aja pühad usuvad, et jumalik apostellik volitus kadus maa pealt pärast muistsete apostlite surma, oli vajalik selle volituse taastamine.Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmed usuvad, et taastamine sai alguse 19. sajandi alguses ilmutustega noorele Joseph Smithile.
Kolmainsus
Kõige tähtsamateks erinevuseks teiste kristlike kirikutega on need, mis puudutavad Jumala, Jeesuse Kristuse ja Püha Vaimu loomust.Koos moodustavad nad üksuse, mida paljudes kirikutes kutsutakse Pühaks Kolmainsuseks ja mida viimse aja pühad nimetavad Jumaluseks.
Kaasaja prohvetid, jätkuv ilmutus ja uued pühakirjad
Viimse aja pühad usuvad, et Jumal kõneleb ka tänapäeval inimestele, et Ta kutsus uued apostlid ja prohvetid ning et ilmutusi saadakse tänapäeval samamoodi nagu muistsel ajal.Sellele lisaks on paljud uued ilmutused lisatud ametlikult uutesse pühakirjaköidetesse.Nende seas on Mormoni Raamat: Teine testament Jeesusest Kristusest; Õpetus ja Lepingud, kogumik ilmutusi Joseph Smithile ja teistele Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku presidentidele; Kallihinnaline Pärl, mis sisaldab nii Moosese ja Aabrahami kirjutisi kui ka Joseph Smithi sõnu.
Päästmisplaan
Viimse aja pühade teoloogia sisaldab tõekspidamist, mida mormoonid kutsuvad päästmisplaaniks.See teema hõlmab kogu inimkonna sünnieelset elu, põhjusi, miks Jumal maailma lõi, meie maapealse elu olemust ja eesmärki ja milline on meie tulevik järgmises elus.
Templid ja nende eesmärk
Templitöö peamine eesmärk on pitseerida ehk ühendada perekond kokku eeldusega, et peresidemed kestavad edasi pärast surma.Samu templitalitusi võib sooritada ka surnute eest.Teistes kristlikes kirikutes sellisel kujul templitööd ei tehta.
Misjoniprogramm
See erineb pigem korraldusliku poole pealt kui õpetuslikult, sest paljud kristlikud kirikud saadavad misjonäre evangeeliumi õpetama.Kuid Kiriku misjoniprogramm on eristatav ja kergesti äratuntav misjonäride arvu ja jaotuse poolest, nende teenistuse pikkuse ja eripära poolest ja nende väljanägemise ja taastatud evangeeliumi kuulutamise poolest.
Palgata vaimulikkond
Jeesuse Kristuse Kiriku koguduse tasemel ei ole palgalist professionaalset vaimulikkonda.Isegi kõrgemaid positsioone hoidvad Kiriku juhid, keda kutsutakse apostliteks, jätavad maha oma palgalised töökohad, et teenida eluaegses kutses kui Jeesuse Kristuse erilised tunnistajad ja juhatada Kirikut kogu maailmas.
Tervishoid
Alkoholi mittetarbimine ei ole usuorganisatsioonide seas omane ainuüksi viimse aja pühadele.Kuid viimse aja pühadelt oodatakse täielikku karskust ja samuti hoidumist tubakast, teest ja kohvist.