Haridus on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetele väga oluline ja käib käsikäes paljude väärtustega, mida nad kalliks peavad. Mormoonidele meeldib õppida ja nad on pühendunud teadmiste omandamisele. Nende pühendumus haridusele kui põhimõttele, aga ka rakenduslikus mõttes, on selgelt näha nende uskumustes, õpetustes ja igapäevategevustes. Nad kinnitavad, et haridus on laiaulatuslik elukestev tegevus, mis teenib paljusid tähtsaid eesmärke. Neil on ainulaadne arusaamine sellest, mis on haridus – põhimõte, mis kaasab nii inimhinge kui ka mõistuse. Sellele lisaks on mormoonidel haridusega seotud traditsioonid, mis on mitmekesised ja kestvad. Nad peavad neid traditsioone kalliks ja püüavad neid jätkuvalt säilitada. Kuna nad usuvad, et hariduse nimel tuleb endast parim anda, panustavad viimse aja pühad sel eesmärgil märkimisväärselt palju vahendeid ja energiat.
1. Mormoonide arusaamad haridusest
Hariduse eesmärk
Haridus on mormoonide jaoks seotud olulisimate uskumustega, mis puutuvad Jumalasse, ellu ja neisse endisse. Viimse aja pühad usuvad näiteks, et Jumal on kõiketeadev ja neile õpetatakse, et „Jumala hiilguseks on mõistus ja teadmine, ehk teiste sõnadega – valgus ja tõde”.(1) Nad usuvad, et nad on Jumala lapsed ja kõikide inimeste eesmärk on pidevalt püüelda selle poole, et rohkem Tema sarnaseks saada. Nad näevad haridust kui tähtsat osa selle eesmärgi saavutamisel. Seetõttu ei ole elu viimse aja pühade jaoks ainult proovilepaneku aeg, vaid samuti kool, kus arendada oma mõistmist uurimise ja kogemuste kaudu.(2) Hariduse omandamine on elu üks tähtsamaid eesmärke, millel on igavikuline väärtus, mis kestab ka pärast surma.(3) Selle lõppeesmärgiks on täiustatud, valgustatud ja jumalik loomus.(4)
Viimse aja pühad usuvad, et kuna haridus on nii tähtsa ja kestva väärtusega, on Jumal teinud sellest taevaliku käsu, mille täitmise eest Tema lapsed vastutavad.(5) Nii Piibel kui ka Mormoni Raamat kordavad seda käsku, kutsudes tarkust otsima, „koputama” ja paluma. Nüüdisaja ilmutused ja prohvetid annavad selgeid juhiseid hariduse omandamise osas ning selgitavad, et teadmiste saamine on päästmise oluline osa.Kiriku rajaja Joseph Smith õpetas, et „ükski inimene ei saa päästetud enne, kui ta saab tarkust” ja et „teadmatuses oleval inimesel on võimatu saada päästetud”.(6) Mormoonid usuvad samuti, et Jumal võtab oma laste harimisest aktiivselt osa.Ta valgustab meelt ja õnnistab neid, kes usinalt õpivad, ning annab neile tarkuse ja teadmise ande.(7)
Viimse aja pühade suhtumine haridusse tuleneb neile omasest arusaamast õppimisest ja teadmistest.Mormoonid rõhutavad, et haridus on mõeldud inimesele tervikuna, see kaasab nii keha kui ka vaimu ja toob neile kasu. Haridus ei ole ainuüksi intellektuaalne, vaid pigem otsivad viimse aja pühad teadmisi „nimelt õppimise ja samuti usu kaudu” (ÕL 88:118). Osaliselt tähendab see, et mormoonid tunnustavad sellist õppimist, mis ühendab intellektuaalsuse vaimsusega.(8) Nad mõistavad samuti, et need kaks on omavahel seotud, näiteks on vajalik vaimne arusaamine, et mõistuspärane teadmishimu võiks saavutada oma ülima eesmärgi.(9) Sellele lisaks usuvad viimse aja pühad, et usk ja mõistuspärasus ei ole põhimõtteliselt teineteise vastandid.(10) Seega on tõeotsing ääretu, kuigi viimse aja pühad hindavad eriti mõistmist, mis toob otsijad Jumalale lähemale ja aitab täita elu olulisi eesmärke.(11)
Kuigi haridus on mormooni teoloogias tähtsal kohal, on sellel ka isiklikum väärtus. Viimse aja pühad usuvad, et haridus peaks olema osa elukogemusest ja seda paremaks muutma.Brigham Young selgitas, et „haridus on võime selgelt mõtelda, võime toimida õigesti maiste tööde tegemisel ja võime hinnata elu”.(12) Mormoonid väärtustavad elukestvat haridust ja vaimuvara, millega haridus elu rikastab. Neid innustatakse armastama õppimist ja õpetamist ning nad mõistavad, et teadmised annavad inimesele väge.(13)
Viimse aja pühad usuvad samuti, et haridusel peaks olema praktiline väärtus. See peaks suurendama inimese võimet ühiskonda panustada, olla finantsiliselt enesega toimetulev ja üldiselt „toimida õigesti maiste tööde tegemisel”.(14) Viimse aja pühad mõistavad, et haridusel on suur tähtsus moraalsetel ja praktilistel põhjustel – alates perede ülalpidamisest ja kasvatamisest kuni laiemalt ühiskonnas osalemiseni. Haridus on tähtis ülesanne vanematele, kes vastutavad oma laste toimetuleku eest.Kiriku president Thomas S. Monson julgustab nii mehi kui naisi omandama haridust, et olla maailma majanduses konkurentsivõimelised.(15) Samuti võib inimestel, kes saavad hariduse, olla suurem mõjujõud saata korda head oma kogukondades. See suurendab nende võimet teenida inimkonda.
Muidugi leiavad mormoonid, et haridus on esmatähtis ka perede jaoks. Kuna viimse aja pühad usuvad, et perekond on inimkonna kõige tähtsam alusüksus, peavad nad oma kodu ühtlasi ka õppeasutuseks. Vanematel on Jumalalt saadud ülesanne kasvatada oma lapsi „valguses ja tões” (ÕL 93:40). Neil on esmane vastutus aidata oma lastel saavutada intellektuaalne, sotsiaalne ja vaimne küpsus õpetuse ja eeskuju kaudu. Laste kasvatamisse suhtutakse kui koostöösse Jumala, vanemate ja teiste õpetajate vahel, kelle ülesanne on lapsi juhatada viisil, mis tooks neile kasu praegu ja igavikuliselt.(16)
Hariduse maht
Mormoonide arusaam haridusest ei hõlma ainult eri õppevorme, vaid ka muud. Kiriku õpetused hõlmavad suurt hulka väärtuslikke teadmisi, mis sisaldavad piiramatul hulgal ilmalikke ja religioosseid teemasid. Nendesse laiadesse piiridesse mahub geograafia, kultuur, ajalugu ja teadus ning mitmed teised teemad, mis ulatuvad kaugemale kui tavalised usualased teadmised.(17) Mõnes mõttes ei tee mormoonid vahet maistel ja usulistel teadmistel. Nad peavad kõiki tõe vorme tähtsaks ja pühaks.
Kuigi termin haridus eeldab tihti ametlikku haridust, tunnustavad viimse aja pühad, et see peaks kaasama palju enamat. Neid innustatakse võtma haridust kui isiklikku vastutust (18) ja neile õpetatakse, et iga inimene peaks omandama haridust iseseisvalt, oma elu kontekstis, õppides sel viisil ja sel määral, kuivõrd nende isiklik olukord seda võimaldab. (19) Kuigi nad leiavad, et ametlikud haridusprogrammid on hädavajalikud, väärtustavad mormoonid ka igasugust isiklikku lugemist, uurimist, juurdlemist ja ja tähelepanekuid.Nad kinnitavad, et teadmised on kättesaadavad kõigile, kes neid omandada püüavad.
Lõpuks on haridus viimse aja pühadele põhimõte, mis kestab igavesti.Mormoonide pühakiri õpetab, et „mis iganes mõistmise taseme me omandame selles elus”, jääb meiega ka pärast seda elu (ÕL 130:18). Viimse aja pühad näevad haridust kui elukestvat ettevõtmist. Nad ootavad ja loodavad, et saavad osa pikast elukoolist, mis jätkub hiljem terve igaviku.
2.Mormoonide hariduse traditsioon
Hariduse traditsioon (20) Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus on kindel ja kauakestev ning see on muutunud Kiriku liikmete tunnusmärgiks.(21) Peaaegu 200 aastat on mormoonid haridust edendanud ja säilitanud kultuuri, milles haridus on olnud tähtsal kohal. Selle traditsiooni juured ulatuvad Kiriku algusaegadesse.
Lisaks Piiblile ja Mormoni Raamatule on viimse aja pühad pidanud Kiriku rajaja Joseph Smithi saadud jumalikke ilmutusi õppimise raamistikuks, mis on andnud nende õppimisele tähenduse.(22) See nüüdisaegne pühakiri, Õpetus ja Lepingud, innustab pühasid hindama ja jätkuvalt otsima kõiksugust tarkust ning usinalt üksteist õpetama, et nad võiksid „saada täiuslikumalt õpetust teoorias, põhimõtetes, õpetuses [ja] evangeeliumi seaduses” (ÕL 88:78). Sellised õpetused on kannustanud haridusalaseid jõupingutusi kogu mormoonide ajaloo vältel.
Need õpetused suurendasid varajaste viimse aja pühade pühendumist oma laste harimisele ja süvendasid nende isiklikku pühendumist enese harimisele. Nagu paljud tolleaegsed pered, hoolitsesid viimse aja pühad koduse hariduse eest ning omandasid ka ametliku hariduse. 19. sajandil, kui haridus oli tihti vaid üksikute privileeg, organiseerisid mormoonid Kirtlandis Ohios oma koolid. Mõnes neist õpetati kirikus teenimise ja usuõpetusega seonduvat ja teistes õpetati kogukonna liikmetele – ka naistele ja lastele – keeli, aritmeetikat, grammatikat ja teisi traditsioonilise õppekava aineid.
Mormoonid olid haridusalased teerajajad Missouris, 19. sajandi taltsutamatul Ameerika piirimaal, rajades 1831. aastal esimese kooli kohta, mida tänapäeval tuntakse Kansas Cityna. Paar aastat hiljem rajasid nad äsjavalminud Nauvoo linnas kogukonna, mis pakkus nii kõrgkultuuri kui ka kõrgemat haridust. Kiriku juhid selgitasid, et üks viimse aja pühade kogunemise tähtsamaid põhjusi oli see, et nad võiksid omandada hariduse ja Nauvoos sai see suures osas teoks.(23) Seal planeeriti ja rajati ühised koolid, klubid, teatrid, muuseumid, lütseumid ja kirjandus- ning teised seltsid. Pühad rajasid ka Nauvoo linna ülikooli, mis korraldas linna haridussüsteemi.Need, kes Nauvood külastasid, leidsid eest inimesed, kes olid põhimõttekindlad nii usus kui ka oma mõistuse arendamises.(24)
Isegi 19. sajandi teisel poolel, kui mormoonid laiali hajusid, et Ameerika Ühendriikide lääneosa koloniseerida, jäi haridus nende jaoks tähtsale kohale. Et õppimist toetada, juhtisid Kiriku juhid Brigham Young, John Taylor ja Wilford Woodruff vaiakoolide ja akadeemiate loomist, mis suunasid viimse aja pühade tihti vähesed ressursid organiseeritud haridusprogrammi. Paljudest nendest vaiakoolidest ja akadeemiatest on nüüdseks saanud piirkonna keskkoolid, kolledžid ja ülikoolid. Kui uued haridusprogrammid kättesaadavaks said, lõpetas Kirik suurema osa programmidest, mis pakkusid ilmalikku haridust. Selle asemel hakati välja töötama täiendava usuõpetuse programme igas vanuses õpilastele.
3.Kiriku nüüdisaegsed haridusprojektid
Traditsioonile truuks jäädes on haridus jätkuvalt viimse aja pühade elus ja uskumustes tähtsal kohal.
Lisaks sellele, et Kirik rõhutab pühapäevaste jumalateenistuste, templis teenimise ja teistes olukordades õppimise tähtsust, on Kirikul ka rida ametliku hariduse projekte, et aidata liikmeid nende püüdlustes haridust omandada.
Jätkuv tugi Kiriku kõrgkoolidele näitab, kuidas Kirik tunnustab hea ja mitmekülgse hariduse vajadust. Kirikul on kolm ülikooli (Brigham Youngi Ülikool, Brigham Youngi Ülikool Hawaiil ja Brigham Youngi Ülikool Idahos) ning üks kolledž (LDS Ärikolledž).Nendes asutustes on ühendatud ilmalik haridus Kiriku ideaalide ja usupõhimõtetega.Kirikul on ka hulk algkoole ja keskkoole Mehhikos, Tongal, Samoal, Fidžil ja Kiribatil.
Kiriku seminarid ja instituudid moodustavad Kiriku haridussüsteemi. Need institutsioonid rõhutavad tervikliku hariduse omandamise tähtsust, mis hõlmab usualaseid teadmisi ja usku.
Seminar on nelja-aastane usuharidusprogramm kõikidest usugruppidest keskkooliõpilastele.Igal aastal õpitakse erinevat viimse aja pühade pühakirja – Vana Testamenti, Uut Testamenti, Mormoni Raamatut või Õpetuse ja Lepingute raamatut. Seminaritunde viivad läbi nii täiskohaga juhendajad kui ka vabatahtlikud. Tunnid toimuvad tihtipeale kirikuhoonetes. Kogu maailmas on umbes 350 000 seminariõpilast.
Usuinstituudid pakuvad usuõpetust noortele vanuses 18 kuni 30 enam kui 2500 paigas üle kogu maailma, paljud neist on kolledži- või ülikooliõpilased. Instituuditundides uuritakse pühakirju, Kiriku ajalugu, õiget õpetust ja seda, kuidas valmistuda abieluks ja Kiriku misjoniks. Preagu osaleb instituudis umbes 350 000 õpilast.
Alalise Hariduse Fond, mille Kirik 2001. aastal rajas, annab arengumaades Kiriku noortele täiskasvanutele, kes vastavad teatud nõuetele, võimaluse saada vajalikku haridust, et oma majanduslikku olukorda parandada. Kiriku liikmed teevad fondi annetusi ja fondist abi saanutelt oodatakse laenu tagasimaksmist koos väikese laenuintressiga. Selle rajamisest alates on Alalise Hariduse Fond kasvanud suureks ettevõtmiseks, mis on aidanud kümneid tuhandeid inimesi.
1.ÕL 93:36.
2.Vt Thomas S. Monson. Look to God and Live. – Ensign, mai 1998, lk 52−54; Bruce C. Hafen. The Atonement: All for All. – Ensign, mai 2004, lk 97−99.
3.Vt ÕL 130:19.
4.Vt Dallin H. Oaks, A House of Faith. − BYU Studies 1996, lk 117−118.
5.Vt Dieter F. Uchtdorf, Two Principles for Any Economy. − Ensign,nov 2009, lk 58.
6.Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 266.
7.2Ne 28:30; ÕL 88:11.
8. Joseph Fielding Smith selgitas ühemõtteliselt, et „teadmised tulevad nii mõtlemise kui ka ilmutuse kaudu”.Vt Educating for a Golden Era of Continuing Righteousness. − A Golden Era of Continuing Education, Brigham Young University, 1971, lk 2; ÕL 9:2.
9.Vt Henry B. Eyring, An Education for Real Life. − Ensign, okt 2002, lk 14−21.
10.Vt Richard C. Edgley, Faith – the Choice Is Yours. − Ensign,nov 2010, lk 31−33.
11.Vt 2Ne 9:29.
12.George H. Brimhalli tsitaat. The Brigham Young University. − Improvement Era, juuli 1920, lk 831.
13.Vt Dieter F. Uchtdorf, Two Principles for Any Economy, lk 58.
14.James E. Faust, Learning for Eternity. BYU pühaliku koosoleku kõne, 18. november 1997, lk 3.
15.Vt Thomas S. Monson, Great Expectations. BYU pühaliku koosoleku kõne, 11. jaanuar 2009, lk 3.
16.Vt L. Tom Perry, Mothers Teaching Children in the Home. − Ensign, mai 2010, lk 29−31.
17.Vt ÕL 88:79; 90:15.
18.Vt Russell M. Nelson, Where Is Wisdom?.Ensign. − november 1992, lk 6−8.
19.Vt Dieter F. Uchtdorf, Two Principles for Any Economy, lk 58.
20.Lisateabe saamiseks VAP hariduse ajaloo kohta vaata BYU „Education in Zion” näituse teksti, mida saab vaadata siin.
21.Vt James E. Faust, Learning for Eternity, lk 2.
22.Vt Dallin H. Oaks, A House of Faith, lk 115.
23.Vt Sidney Rigdon, To the Saints Abroad. Elders’ Journal, august 1838, lk 53.
24.Vt näiteks, Highly Important from the Mormon Empire. − New York Herald, 17. juuni 1842, lk 2.