Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku aktiivsed liikmed võtavad väga suurel määral osa Kiriku asjadest, sealhulgas Kiriku kohalikust haldamisest. Palgalise professionaalse vaimulikkonna puudumine tähendab seda, et kogu maailmas on juhtimine tugevalt detsentraliseeritud ja enamik liikmeid annab oma panuse vabatahtlikult teenides, näiteks õpetajana või mõnes muus ametis.
Kohalikku koguduse juhti kutsutakse piiskopiks, kes üldjuhul teenib selles kutses umbes viis aastat. Kui tema teenimisaeg lõppeb, võidakse ta kutsuda suurema vastutusega kutsesse laiemas geograafilises piirkonnas või samahästi võib ta pöörduda tagasi vähemnõudliku teenimisvõimaluse juurde oma kodukoguduses.
2004. aasta detsembris esitas ühe vestlussaate juht Larry King president Gordon B. Hinckleyle küsimuse: „Kas on raske olla Kiriku liige?” President Hinckley vastas: „Ei, see on suurepärane.See nõuab kindlasti palju ning ootused on kõrged, aga see on suurepärane.”
Rääkides uutest liikmetest, kes Kirikuga liituvad, ütles president Hinckley: „Nad pannakse tööle. Neile antakse vastutus. Nad tunnevad ennast osana selles edasiminevas töös – Jumala töös... Peagi saab neile selgeks, et neilt kui viimse aja pühadelt oodatakse palju. Nad ei pane seda pahaks.Nad võtavad väljakutse vastu ja see meeldib neile. Nad ootavad, et nende usk neid proovile paneks ning nõuaks nende elude ümberkujundamist.Nad vastavad nõuetele. Nad tunnistavad kõigest heast, mis nende ellu on tulnud.Nad on entusiastlikud ja truud.”
Lisaks nende tavateenistusele koguduses võivad liikmed panustada aega, et toetada Kiriku sotsiaal- ning humanitaarabisüsteeme. See võib tähendada mitmetunnilist tööaega kohalikus konservitehases, kus valmistatakse toitu puudusekannatajatele.
Liikmed panustavad ka rahaliselt määral, mis üllatab paljusid Kirikust väljaspool. Üldiselt annetab aktiivne liige ühe kümnendiku oma iga-aastasest sissetulekust Kirikule ja annetab sellele lisaks veel iga kuu puudusekannatajate tarbeks.
Aktiivsed Kiriku liikmed osalevad üldiselt igal pühapäeval kolm tundi kestval jumalateenistusel, mis on jagatud kolmeks eri koosolekuks. Peamine jumalateenistus kestab natukene üle tunni ja seda kutsutakse sakramendikoosolekuks. Mehed ja naised esitavad poodiumilt varem ettevalmistatud kõnesid ja kogudus laulab laule, palvetab ja võtab osa sakramendist ehk leivast ja veest, mis on võrdkujuks Jeesuse Kristuse lepitusest inimkonna pattude eest. Ülejäänud aeg on jaotatud pühapäevakooli ja meeste, naiste, noorte ja laste tundide vahel. Kõik pühapäevased koosolekud on avatud kõikidele, olgu nad siis Kiriku liikmed või mitte.
14−17-aastased noored osalevad viis päeva nädalas seminaritunnis, mis keskendub pühakirjade uurimisele. Noorte elukohast olenevalt võivad need tunnid aset leida koolipäeva ajal, enne kooli või pärast kooli.