1. Kas mormoonide hulgas on mitmikabielu?
Ameerika Ühendriikides ja kogu maailmas on üle 14 miljoni mormooni ja mitte ükski neist ei ole mitmenaisepidaja. Mitmenaisepidamine on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus rangelt keelatud. Üldine norm Kiriku abieludes on alati olnud monogaamia, nagu võib lugeda Mormoni Raamatust ( Jaakobi 2. peatükk, salm 27 ). Mitmenaisepidamine oli osa meie minevikust ja kestis 19. sajandil umbes 50 aastat. Praegu seda enam pole. Mitmenaisepidamine lõpetati ametlikult 1890. aastal – 118 aastat tagasi.Need, kes tänapäeval mitut naist peavad, ei ole mingil moel Kirikuga seotud.
2. Mida usuvad mormoonid Jumala kohta?
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus viidatakse Jumalale tihti kui Taevaisale, kuna Ta on kõikide inimeste Isa ning kõik inimesed on loodud Tema näo järgi (1. Moosese 1:27). See on sobiv termin Jumala kohta, kes on hea ja õiglane, kõiketeadev ja kõikvõimas. Jumal Isa, Tema poeg Jeesus Kristus ja Püha Vaim moodustavad Jumaluse ehk mormoonide Kolmainsuse.
3. Mis toimub mormoonide templites?
Templid ei ole Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetele tavapäraste pühapäevaste jumalateenistuste pidamiseks. Templite pühaduse tõttu võivad neisse siseneda ainult nõuetekohaselt elavad Kiriku liikmed. Templitöö peamine eesmärk on pitseerida ehk ühendada perekondi. Seda tehakse usus, et peresidemed kestavad edasi ka pärast surma. Samu templitalitusi võib sooritada ka surnute eest. Teistes kristlikes kirikutes sellisel moel templitööd ei tehta.
4. Kas mormoonid usuvad Piiblisse?
Kirik austab Piiblit kui Jumala sõna ja püha kirjutist. Viimse aja pühad hindavad Piibli õpetusi ja õpivad sellest terve elu jooksul jumalikku tarkust. Piibli õpetuste üle mõtiskletakse ja arutletakse ka pühapäevastel koosolekutel. Teised pühakirja raamatud – Mormoni Raamat, Õpetus ja Lepingud ja Kallihinnaline Pärl – toetavad ja kinnitavad Jumala õpetusi täiendavate tunnistuste kaudu ja pakuvad südantliigutavaid jutustusi paljude inimeste isiklikest kogemustest Jeesuse Kristusega. Kiriku apostel M. Russell Ballard on öelnud: „Mormoni Raamat ei kahanda, nõrgenda ega vähenda Piibli tähtsust. Vastupidi, see hoopis avardab, laiendab ja ülendab seda.”
5. Kas mormoonid on kristlased?
Jeesus Kristus on kesksel kohal Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus, mis kannab Tema nime. Iga palve kodus ja iga jutlus kogudusehoones tehakse Jeesuse Kristuse nimel. Sakramendi (armulaua) võrdkujud, millest iganädalastel jumalateenistustel osa saadakse, sümboliseerivad Tema lepitust. Kristuse lepitusohver tasub kõikide pattude eest, millest inimesed meelt parandavad. Tema ohverdus võimaldab inimestel samuti tõusta üles surematusesse.
6. Mis on Kiriku seisukoht rassi küsimustes?
Evangeelium on kõikidele inimestele. Inimesed kõikidest rahvusgruppidest on alati olnud Kirikusse teretulnud. Neid on alati liikmeks ristitud, nad on saanud poodiumilt jutlust pidada ja koguduses palvetada. Kuigi Kirikus pole kunagi olnud mingit koguduste segregatsioonipoliitikat, ei pühitsetud varem Aafrika juurtega meessoost liikmeid preesterluse ametitesse. See muutus 1978. aasta juunis ja Kirik hakkas kohe aktiivseid mustanahalisi meessoost liikmeid preesterluse ametitesse pühitsema, ükskõik kus nad maailmas elasid. 2006. aastal kuulutas tolleaegne Kiriku president Gordon B. Hinckley: „Ükski, kes teeb teist rassi inimese kohta halvustavaid märkusi, ei või ennast tõeliseks Kristuse jüngriks pidada. Samuti ei ela ta Kiriku õpetustele vastavalt. Me peame mõistma, et igaüks meist on kõiki oma lapsi armastava Taevaisa poeg või tütar.”
7. Mida tohivad mormooni naised Kirikus teha?
Naistel on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku töös oluline roll. Kuigi naisi ei pühitseta Kirikus preesterlusse ja seetõttu ei osale nad sellistes talitustes nagu sakramendi õnnistamine või ristimine, teenivad nad olulistel positsioonidel ning samuti misjonäride ja õpetajatena. Nad jutlustavad regulaarselt poodiumilt ja palvetavad jumalateenistuste ajal.
8. Miks saadab Kirik teenima misjonäre?
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku misjonäride töö sarnaneb Uue Testamendi misjonäride tööga, kes teenisid kahekaupa, õpetasid evangeeliumi ja ristisid uskujaid Jeesuse Kristuse nimel (vt näiteks Peetruse ja Johannese tööd Apostlite tegude raamatust). Kiriku umbes 350 misjonil kogu maailmas teenib pidevalt üle 52 tuhande alla 25 aasta vanuse misjonäri. Misjonitöö on vabatahtlik ja misjonärid katavad oma misjonikulud ise. Nad saavad oma ülesande Kiriku peakorterist ning saadetakse ainult nendesse riikidesse, kus valitsus lubab Kirikul tegutseda. Mõnes maailma paigas teenivad misjonärid ainult humanitaar- või mõnel teisel erilise eesmärgiga misjonil.
9. Milline on mormoonide arusaam elu eesmärgist?
Viimse aja pühad vaatavad surelikku eksistentsi ajaloo laias kontekstis, alates sünnieelsest elust, kui kõikide inimeste hinged elasid koos Taevase Isaga, kuni tulevase eluni Tema juures, kui leiab aset jätkuv kasv, õppimine ja edenemine. Elu maa peal vaadatakse kui prooviaega, mille jooksul mehi ja naisi proovile pannakse − nad saavad kogemusi, mida pole võimalik mujal saada. Jumal teadis, et inimesed eksivad ja seepärast andis Ta neile Päästja Jeesuse Kristuse, kes võtaks enda peale maailma patud. Kiriku liikmetele ei tähenda füüsiline surm maa peal mitte lõppu, vaid algust – järgmist sammu Jumala plaanis Tema lastele.
10. Miks mormoonid ei suitseta ega joo alkoholi?
Viimse aja pühade terviseseadus põhineb Tarkuse Sõnal – 1833. aastal saadud ilmutusel, mis toob välja toiduained, mis on kasulikud, ja ained, mis pole inimkehale head. Sellele vastavalt on alkoholi, tubaka, tee, kohvi ja narkootikumide tarbimine keelatud, kuna need tekitavad sõltuvust ja kahjustavad tervist. 14 aastat kestnud UCLA (California Los Angelese Ülikooli) uurimus, mis jõudis lõpule 1997. aastal, jälgis Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku 10 tuhande liikme suremust ja tervislikku elustiili. Uurimus näitas, et terviseseadust järgivate Kiriku liikmete seas oli suremus vähi ja veresoonkonna haiguste tagajärjel madalaim kogu Ameerika Ühendriikides, ja Kiriku liikmed, kes terviseseadust järgisid, elasid 8 kuni 11 aastat kauem kui ülejäänud Ameerika Ühendriikide valge elanikkond.