Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeid (tihti kutsutakse neid ka mormoonideks) võib leida igast eluvaldkonnast: ärist, põllumajandusest, haridusest, teadusest, poliitilistest erakondadest, valitsusest, meelelahutustööstusest ja meediast.
Ajakiri Newsweek kirjutas viimse aja pühi kirjeldades: „Kus iganes mormoonid elavad, on nad üksteisest hooliva kogukonna osa. Mormoonide õpetuse järgi peab igaüks teisi teenima, kõigile on antud teatud võime teha teistele head ning saada sellest ka ise osa. See on 21. sajandi hoolimisleping.”
1 / 2 |
Hoolimine ei piirne ainult Kiriku liikmetega, vaid ulatub palju kaugemale. Vastavalt Kiriku presidendi Thomas S. Monsoni sõnadele: „Kirikuna sirutame käe mitte ainult enda inimeste poole, vaid kõikide inimeste poole üle maailma, kes püüdlevad vendluse vaimus hea tegemise poole, mis tuleb Issand Jeesusest Kristusest.”
Liikmelisus
Kiriku liikmelisus ulatub rohkem kui 15 miljoni inimeseni, kellest enamik elab väljaspool Ameerika Ühendriike. Ameerika Ühendriikides on VAP Kirik suuruselt neljas kirik oma liikmete arvu poolest. Alates Kiriku tagasihoidlikust kuueinimeselisest algusest 1830. aastal New Yorgi osariigi palkmajas on Kiriku liikmete arv pidevalt kasvanud ja mõju ulatus üha laienenud.
Väärtused
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on Uue Testamendi taastatud kristlus, nagu õpetasid seda Jeesus ja tema apostlid. See pole protestantlus, evangelism, katoliiklus ega õigeusk. Sellegipoolest on Kirikus rakendatav õpetus moraali, viisakuse ja perekonnaväärtuste osas sarnane teiste peamiste kristlike religioonidega. Kiriku liikmed leiavad evangeeliumi lootuse ja õnne sõnumist kaitset maailma ebakindluste eest. Mormoonid usuvad, et elul on jumalik eesmärk, et Jumal hoolib igast üksikisikust ning kõigil on võimalik areneda, tehes õigeid valikud.
Uskumused
Viimse aja pühad usuvad armastavasse Jumalasse, kes on meie Taevane Isa ja kes tunneb meid isiklikult. Kuna ta on meie hingede Isa, siis on kõik inimesed tema lapsed ja seega on kõik inimesed vennad ja õed. Ta saatis oma Poja Jeesuse Kristuse lunastama inimkonda nende pattudest. Kiriku liikmed üritavad elada vastavalt Päästja õpetustele. Kõikidel inimestel on võimalik saada isiklikku ilmutust. Jumal on kutsunud uusi apostleid ja prohveteid, kelle kaudu ta avaldab oma tahet just nagu muistsetel aegadel. Seega suhtleb Jumal endiselt inimkonnaga. Mormoonid usuvad Piiblit – nii Vana kui ka Uut Testamenti. Lisaks kasutavad nad teisi pühakirju, sealhulgas Mormoni Raamatut, mis on teine tunnistaja Kristuse teenimisest ja jumalikkusest. Koos kasutades pakuvad need pühakirjad vastuseid sellistele olulistele küsimustele nagu Jumala loomus, päästmine ja lepitus.
Haridus
Üks väärtus, mida Kirik kõige kõrgemalt hindab, on haridus. See on hädavajalik nii vaimses mõttes kui ka ilmalikult. Vastavalt lahkunud president Gordon B. Hinckley sõnadele: „Issand on käskinud oma Kiriku rahval õppida usuga uurides ning nad ei peaks püüdlema mitte ainult vaimsete teadmiste poole, mis on kõige olulisemad, vaid ka ilmalike teadmiste poole.” Kirik pakub oma noortele laialdaselt võimalusi hariduseks: seminar on nelja-aastane programm, mis valmistab keskkooliõpilasi elus ettetulevateks vaimseteks katsumusteks, usuinstituut pakub üldiseid religioosseid juhiseid ning sotsialiseerumisvõimalusi ülikooliealistele täiskasvanutele. Nendest programmidest võtab osa üle 700 000 õpilase 132 eri riigis.
Lisaks on Kirik loonud Alalise Hariduse Fondi, et võimaldada arengumaades elavatel Kiriku noortel meestel ja naistel omandada haridus või läbida täiendkoolitusi. Suures osas Kiriku annetustest koosnev fond pakub õpilastele võimalust võtta laenu, et käia koolis ning leida enda kodumaal ja kogukonnas tööd.
Jumalakummardamine
Igal pühpäeval kogunevad viimse aja pühad jumalateenistuseks rohkem kui 28 000 kogudusse 177 eri riigis ja territooriumil maailmas. Et kohanduda kohalike koguduste oludega üle maailma, peetakse jumalateenistusi rohkem kui 180 eri keeles ning kõik külastajad on oodatud osalema.
Misjonitöö
Kiriku ülemaailme kasv on osaliselt tingitud sellest, et rohkem kui 52 000 vabatahtlikku misjonäri teenivad põhimisjonil. Nad õpetavad evangeeliumi, kus iganes saavad – nii tänavatel kui ka kodudes. See on aga vaid osa põhjusest. Kasvu tõeline põhjus on liikmete avatus ja oma sõpradest ja tuttavatest hoolimine, sest taastatud evangeelium pakub vastuseid elu suurimatele küsimustele.
Perekond
President Monson kirjeldas hiljuti ideaalset kodu: „Meie kodu peab olema rohkem kui pühamu, see peaks olema koht, kus Jumala Vaim võiks paikneda, kus tormid hääbuvad ning valitseb armastus ja rahu. Maailm võib mõnikord olla väga hirmuäratav koht, kus elada. Ühiskonna moraalitunne tundub hämmastava kiirusega hääbuvat.” Ta jätkas, et see on võitlus, mille perekonnad ja üksikisikud „saavad võita ning võidavadki”. Seega on pidevalt lõhenevas ühiskonnas äärmiselt oluline perekonda tugevdada. Iga tsivilisatsiooni eduks vajalike väärtuste õpetamine saab alguse just perekonnast, mis on ühiskonna peamine alus, kus abikaasad teevad koostööd parema ühiskonna nimel. Kiriku õpetused ja programmid on mõeldud perekonda tugevdamiseks. Igikestvad väärtused, nagu ligimesearmastus, ohverdus, kannatlikkus ja andestus, võimaldavad ühiskonnal olla edukas. Kõige tulemuslikum on neid õppida kodus.
Organisatsioon
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on organiseeritud sarnaselt sellele kirikule, mille Kristus Uue Testamendi ajal organiseeris. Seda juhib prohvet, kes on Kiriku president. Tal on kaks nõuandjat ning need kolm juhti moodustavad Esimese Presidentkonna. Esimest Presidentkonda abistavad kaksteist apostlit, kes on erilised Jeesuse Kristuse tunnistajad kogu maailma jaoks. Juhid, keda kutsutakse seitsmekümneteks, abistavad Kaheteistkümne Apostli Kvoorumit ja teenivad maailma eri piirkondades. Kohalikke kogudusi juhivad piiskopid. Peamine naisühendus Kirikus on Abiühing, mis sai alguse 1842. aastal.Tänapäeval kuulub organisatsiooni rohkem kui 5,5 miljonit naist alates 18. eluaastast rohkem kui 170 riigis.
Vabatahtlikest juhid
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku kohalik juhtkond koosneb kvalifitseeritud vabatahtlikest liikmetest, mitte tasustatud vaimulikest. Nad valitakse palve ja insipiratsiooni kaudu ning valitud juhid ei püüdle Kirikus kõrgemate positsioonide poole, vaid on vabatahtlikult nõus oma „kutses“ teenima. Juhid kutsuvad üksikisikuid teenima oma koguduses erinevatel positsioonidel. See koostöö tähendab, et vabatahtlikud liikmed vaheldumisi peavad jutlusi ja kuulavad neid, juhatavad muusikat ja laulavad, annavad nõu ja saavad nõu. Nende teenimine õnnistab teisi ja viib isikliku arenguni. Lisaks perekondade tugevdamisele julgustab see organisatsioon koguduses sügavat ühtsustunnet ning täidab inimlikku soovi teistega ühenduses olla vastastiku üksteise eest hoolitsedes.
Kogukond
Kirik on aktiivselt seotud ühiskondlike tegevustega kogukondades, kus selle liikmed elavad. Kirikul on kohustus võtta seisukoht ühiskonna moraalsetes küsimustes. Erakondliku poliitika suhtes on Kirik siiski rangelt erapooletu. Kiriku missioon on jutlustada Jeesuse Kristuse evangeeliumi ja mitte valida poliitikuid. Kirik ei ole ühegi poliitilise erakonna, kandidaadi ega poliitilise platvormi poolt ega ka vastu, kuna mõistab, et Kiriku väärtused võivad peituda neist igaühes. Sellegipoolest julgustab Kirik liikmeid täitma kogukonnas oma kodanikukohust, sealhulgas olema informeeritud ning käima valimiste ajal valimas. Veelgi enam, Kirik eeldab, et liikmed on teadlikult kaasatud poliitilistesse protsessidesse, pidades meeles, et Kiriku liikmetel on erinev taust ja kogemus.
Austus ja sallivus
Just selles viisakuse ja austuse vaimus tegi president Monson hiljuti avalduse, kus palus Kiriku liikmetelt suuremat usulist mõistmist ja sallivust: „Ma julgustan kõiki Kiriku liikmeid näitama üles lahkust ja austust kõikide inimeste vastu. Maailm, kus elame, on väga mitmekülgne. Me saame ja peaksime näitama üles austust nende vastu, kelle uskumused meie omadest erinevad.”
Humanitaarabi
Omaesimesel pressikonverentsil 4. veebruaril 2008. aastal rõhutas president Monson kodanikutegemistes koostöö tähtsust: „Meil kõigil on viimse aja pühadena kohustus olla oma kogukonnas aktiivne ning teha koostööd teiste kirikute ja organisatsioonidega. Ma ütlen seda, sest leian, et on oluline mõista, et üksinda ollakse nõrgemad kui koos töötades.” Kiriku ülemaailmsed heategevuspüüdlused viiakse tihti ellu, tehes teistest uskudest inimeste ja heategevusorganisatsioonidega koostööd.
Ainuüksi 2007. aastal reageeris Kirik suurematele maavärinatele viies erinevas riigis, suurtele tulekahjudele kuues riigis, näljahädale 18 riigis ning üleujutustele ja laastavatele tormidele 34 riigis. Kokku reageerisid Kirik ja selle liikmed 170 suuremale probleemile – peaaegu ühele iga kahe päeva tagant terve aasta vältel. Suurte ülemaailmsete töökeskuste motivatsioon tuleb Jeesuse lihtsast käsust, mis anti palju aastaid tagasi: „Armasta oma ligimest nagu iseennast.”