Kristlikud kirikud käsitlevad volitust – jumalikku õigust jutlustada, Jumala nimel tegutseda ja Issanda Kirikut juhtida – erinevalt. Mõned, näiteks Rooma-Katoliku, Õigeusu ja Kopti kirik rõhutavad varajastelt apostlitelt saadud volitusliini jätkumise olulisust. Mõned, kes nendest kirikutest lahku lõid, väidavad, et leiavad volituse Piibli eksimatuse kaudu. Teised rõhutavad teenimistöösse „kutsumise” tähtsust. Viimse aja pühadel on eriline nägemus preesterluse volitusest, mis meid teistest eristab.
Uus Testament kirjeldab, et kirik, mille Jeesus Kristus rajas, oli struktureeritud ja kindla vormiga. Selle eesotsas olid apostlid, kes volituse ja ilmutuse saajatena olid kohustatud kirikut juhtima ja puhtana hoidma selle õpetust, mis levis kõikjale maailma asustatud paikadesse.
Seda, et algne Jeesuse Kristuse kirik lõpuks usust taganes, kuulutasid ette juba muistsed prohvetid ja apostlid Kristuse päevil.
Kuigi viimse aja pühad usuvad, et jumalik volitus kadus muistses kirikus pärast apostlite surma ning see oli vaja jumaliku sekkumise kaudu taastada, ei alahinda nad ka teiste inimeste usuliste kogemuste ehedust.
- Suur osa Jeesuse Kristuse õigest õpetusest on ka tänapäeva kirikutes.
- Teiste kirikute liikmetel, kes võtavad vastu Jeesuse Kristuse ja püüavad elada nende põhimõtete järgi, mida Ta õpetas, on õigus saada oma elus jumalikku juhatust ja inspiratsiooni.
- Ustavad kristlased, kes ei ole viimse aja pühad, lähevad ikkagi taevasse, ning need, kes elavad kogu tõe ja valguse kohaselt, mis neil on, on teispoolsuses avatud veelgi suurematele teadmistele.
- Olenemata teoloogilistest erinevustest on kristlane igaüks, kes võtab vastu Jeesuse Kristuse kui Jumala Poja ja maailma Lunastaja.
- Piibel on ilmutus Jumalalt – hindamatult väärtuslik vägeva mõju poolest, mis sellel on meeste ja naiste elu muutmisel. Teise pühakirja olemasolu selle väärtust ei kahanda.
Viimse aja pühade jaoks oli preesterluse volituse taastamine 19. sajandi esimesel poolel reaalselt aset leidnud sündmus, kus ilmusid volitatud inglid. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus taastati jumalik volitus Ristija Johannese kaudu 1829. aastal Harmony lähistel (praeguses Oaklandis) Pennsylvania osariigis. Mõni aeg hiljem ilmusid ülestõusnud muistsed apostlid Peetrus, Jakoobus ja Johannes.
Praegused Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmed, kes hoiavad preesterlust, võivad näha, et nende volitus ulatub tagasi samade inglite külastuseni ja Jumala preesterluse andmiseni Joseph Smithile ja teistele varajase Kiriku juhtidele. Tänapäeval antakse preesterlus järgmiselt: isik, kes preesterluse saab, võtab istet, ning isik, kes juba hoiab preesterlust, seisab ning asetab oma käed preesterlust saava isiku pea peale ja annab ametlikult talle volituse.
Tänapäeva preesterluse volituse „apostlivõtmed”, millega kaasneb õigus juhtida Kirikut, on antud tänapäeva apostlitele usutavasti samamoodi nagu muistsetele apostlitele, kel oli volitus juhtida varajast kirikut.
Pühakirjakohad, mis ennustavad usust taganemist
2. tessalooniklastele 2:3
„Ärgu ükski teid petku mingil kombel; sest see päev ei tule mitte enne, kui on tulnud ärataganemine ja saanud avalikuks ülekohtu-inimene, hukatusepoeg.”
Jesaja 60:2
„Sest vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse tema auhiilgust.”
Jesaja 24:5
„Maa on rüvetunud oma elanike all, sest need on üle astunud Seadusest, muutnud seadlusi, murdnud igavese lepingu.”
1. Timoteosele 4:1
„Aga Vaim ütleb selge sõnaga, et tulevastel aegadel mõned taganevad usust ja hoiavad eksitajate vaimude ja kurjade vaimude õpetuste poole.”
Teiste inimeste usuliste kogemuste tõesus:
„Minult on tihti küsitud, mille poolest me teistest usunditest erineme. Tegelikult me teistest oma usuliste vaadete poolest oluliselt ei erinegi, vaid pigem soovime kõik saada osa ühest ja samast armastuse põhimõttest. Üks mormoonluse põhimõte on võtta vastu tõde, ükskõik millisest allikast see tuleb.” Joseph Smith. History of the Church of Jesus Christ of Latter-day Saints, 2. kd. Salt Lake City: Deseret News Press, 1949, 5. kd, lk 499.
„Me ei soovi teil olevat tõde ja voorusi ära võtta. Me ei soovi teid arvustada ega kritiseerida. Me ei soovi teiega sõidelda. Jätke alles kõik hea, mis teil on, ning laske meil sellele veelgi juurde lisada.” President George Albert Smith. Tsitaat pärit: Sharing the Gospel with Others, koost Preston Nibley, Salt Lake City: Deseret News Press, 1948, lk 12−13; rõhutus lisatud.
„Preesterluse volituse liin katkes. Kuid inimkond ei jäänud seetõttu täielikku pimedusse või täiesti ilmutuste või inspiratsioonideta. Arusaam, et Kristuse ristilöömisega taevad sulgusid ning avanesid alles Esimese nägemusega, pole õige. Kristuse valgus on Jumala lastega kõikjal. Püha Vaim tuleb iga otsiva hinge juurde. Õiglaste palved ei jää vastuseta.” Boyd K. Packer. The Light of Christ. – Ensign, apr 2005, lk 11.
„Informeeritud viimse aja pühad ei vaidle vastu väitele, et ajalooline kristlus kaotas kogu tõe ja muutus täielikult rikutuks. Õigeusu kirikud võisid küll kaotada evangeeliumi täiuse, kuid kogu tõde – ja isegi mitte enamik tõest – ei läinud kaotsi. Paljud evangelistid moonutavad või võimendavad viimse aja pühade tegelikku arusaama sellest, et õigeusu kirikud pole mitte pahelised, vaid pigem ebatäielikud. Joseph Smithi esimeses nägemuses nimetatakse jäleduseks põhimõtteid, mis ei rajane Piiblil, kuid kindlasti ei mõisteta hukka üksikisikuid ega teiste kirikute liikmete uskumusi Piibli kohta.” Craig L. Blomberg ja Stephen E. Robinson. How Wide the Divide? (Kui suur on lõhe?) A Mormon and an Evangelical in Conversation. Downers Grove, IL: InterVarsity Press, 1997, lk 61.