Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik organiseeriti 6. aprillil 1830 Fayette’is New Yorgi osariigis. Kiriku kasvades kogunesid uued uskupöördunud Ohio ja Missouri osariikidesse. Samal ajal kui viimse aja pühad Kirtlandis Ohio osariigis kannatasid tagakiusamise all, ajasid vihased rahvajõugud Missouri osariigis kogunenud pühasid korduvalt ühest linnast teise. Kui Kiriku liikmed 1839. aastal Missouri osariigist välja kihutati, kogunesid nad Illinoisi osariiki ja rajasid seal soises Mississippi jõe käärus eduka kogukonna. Kuid seitsme aasta jooksul aeti neid taas oma kodudest välja. Brigham Youngi juhtimisel põgenesid teerajajad Soolajärve orgu, mis asus 2000 km lääne pool.
- Esimene Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku ehitatud tempel asus Kirtlandis Ohio osariigis. Vaatamata sellele, et templi ehitamine läks maksma hinnanguliselt 40 000 dollarit, mis on tänapäeva mõistes kolmveerand miljonit dollarit, olid Kiriku liikmed pühendunud templi ehitamisele. Tihtipeale veetsid mehed terve päeva templi ehitusel ja seejärel kaitsesid seda terve öö rahvajõukude eest. 1836. aastal, kui templi ehitus oli lõpule jõudmas, purustati krohvi segusse klaas- ja portselannõusid, et anda templile sära juurde.
- Joseph Smithi juhatusel sõitsid seitse misjonäri Inglismaale Liverpooli ja rajasid 1837. aastal Suurbritannia misjoni. Pärast üheksat kuud kirikutes ja renditud ruumides jutlustamist ja ukselt uksele käimist ulatus pöördunute arv kahe tuhandeni. Kui Kiriku 800 liiget kogunes 1863. aastal laeva Amazon pardale, et Ameerikasse seilata, läks ka Briti kirjanik Charles Dickens neid vaatama. Pannes tähele nende korraarmastust ja organiseeritust, märkis ta, et mormooni uskupöördunud olid Inglismaa paremik.
- 1838. aastal andis Missouri kuberner Lilburn W. Boggs välja kurikuulsa hävituskäskluse. See käsk tuli vastusena liialdatud aruannetele viimse aja pühade ja kauaaegsete Missouri osariigi kodanike vahelistest intsidentidest. Ametlikus käsus seisis, et „mormoonidega tuleb ümber käia kui vaenlastega ja nad tuleb hävitada või osariigist välja ajada, kui see on vajalik üldsuse heaoluks”. Kuigi seda käsku ei täidetud juba 19. sajandi keskpaigast peale, tühistati see alles 1976. aastal – 138 aastat hiljem.
- Pärast seda, kui Kiriku liikmed Ohiost ja Missourist välja aeti, asusid nad elama Commerce’isse Illinoisi osariigis – soisesse Mississippi jõe kääru. 1839. aasta oktoobris pandi linnale uus nimi – Nauvoo, mis heebrea keeles tähendab meeldivat, kaunist või kaunist puhkepaika. Kui viimse aja pühad oma uude pelgupaika kogunesid, kasvas linna elanikkond 12 tuhande elanikuni. Nauvoost sai peagi suur kaubanduslik keskus, mis oli suuruselt võrreldav Chicagoga.
- Nauvoo kasvades kasvas ka rahvajõukude meelepaha. Viimse aja pühad ehitasid Nauvoosse templi, kuid selle sissepühitsemise ajaks aeti nad taas kord oma kodudest minema. Rahvajõuk rüvetas mahajäetud templi ja süütas selle 1848. aastal põlema. Poolteist sajandit hiljem ehitati Nauvoo tempel algupäraste plaanide järgi uuesti üles ja Kiriku endine president Gordon B. Hinckley pühitses selle 2002. aasta juunis. 1846. aasta veebruarist septembrini oli enamik Kiriku liikmeid sunnitud oma kodu Nauvoos maha jätma. Enamik neist põgenes linnast mööda tänavat, mida tänapäeval kutsutakse mõnikord pisarate tänavaks. Kõva pakasega külmus lai Mississippi jõgi kinni, nii et mitu tuhat Kiriku liiget said sellest jalgsi või vankriga üle minna. Hulk päevikupidajad kirjutas sellest külmast kui neile saadetud imest, kuid üks neist ütles teravmeelselt: „See oli ime, mis paar tuhat püha peaaegu surnuks külmetas.”