President Oaks: põhiseadus „sunnib” rahunõudmist, kaitseb usuvabadust

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku president Dallin H. Oaks pidas kolmapäeval Washingtoni riiklikus katedraalis pöördelise kõne usuvabaduse teemal, milles osutas Ameerika Ühendriikide põhiseadusele kui olulisele vahendile rahunõudmisel ja ühisosa leidmisel.

„Põhiseadus sunnib lõhenenud rahvast looma koalitsioone, mis võimaldaksid neil koos tegutseda,” ütles president Oaks, kes on õpetlase, juristi ja usujuhina veetnud seitse aastakümmet põhiseadust uurides. „„Sunnib” on jõuline sõna, kuid see on täpselt see, mida põhiseadus teeb. See asetab selle, mida me nüüd nimetame rahunõudmiseks, kesksele kohale põhiseaduse protsessis, mille eesmärk on saavutada vabadus, ühtsus ja õiglus kõigi jaoks.”

Tema kõne on esimene Kiriku presidendi esinemine Washingtoni riiklikus katedraalis, „palvemajas kõigile inimestele”, ja see esitati riigi põhiseaduse päeva eelõhtul. Üritusel pealkirjaga „Usk, vabadus ja ühine hüve” uuriti religioosse usu ja Ameerika demokraatia suhet. Kogunemine oli osa katedraali kõnedesarjast „A Better Way” (Parem viis), mis julgustab ameeriklasi polariseerunud aegadel leidma ühist keelt ja koos edasi liikuma.

President Oaks ütles, et osales soovist aidata „kehastada Jumala armastust avalikus elus”, pakkudes „lootust ühtsuse ja moraalse raamistiku leidmiseks, et lõhenenud maailmas edasi liikuda”.

Oma kõnes meenutas president Oaks Kiriku ajalugu usuvähemusena, alates algusaegade pühade väljaajamisest Missourist kuni hilisemate püüeteni elada rahumeelselt koos teist usku inimestega. „Võib öelda, et meist on saanud rahunõudjad ning vajadusel vabaduse ja ühtsuse kaitsjad,” ütles ta, selgitades, et viimse aja pühad on õppinud leidma kompromisse, mis edendavad rahu, säilitades samal ajal oma kõige olulisemad tõekspidamised ja tavad.

Viidates „suurepärasele eeskujule” põhiseaduslikust rahunõudmisest, viitas president Oaks 2015. aasta Utah' kompromissile. „Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik ja diskrimineerimise vastu võitlejad – kes olid antud juhul vastaspooltel – said omavahel kokku ja pidasid läbirääkimisi. Varem peeti seda võimatuks,” ütles president Oaks.

Tulemuseks oli seadusandlus, mis andis Utah' osriigis täiendava kaitse nii usuvabadusele kui ka mittediskrimineerimisele.

„Kuigi see seadus ei andnud kummalegi poolele kõike, mida nad taotlesid, tõi selle kooskõlastamine mõlemale poolele märkimisväärset kasu,” ütles prohvet. „Seda mõlemale poolele kasulikku tulemust ei oleks olnud võimalik saavutada ilma huvide tasakaalustamiseta, mida võimaldab õigusloomeprotsessi dünaamika.”

President Oaks, kes teenis endise USA ülemkohtu esimehe Earl Warreni kohtunõunikuna ja hiljem Utah' osariigi ülemkohtu kohtunikuna, ütles, et üks märkimisväärne õppetund Utah' kompromissist on näha vaidlusküsimusi kui võimalusi teisi kuulata ja neilt õppida.

„Me kõik peaksime leppima reaalsusega, et me oleme kaaskodanikud, kes üksteist vajavad,” ütles ta. „See nõuab, et me kõik kuuletuksime mõnele seadusele, mis meile ei meeldi, ja elaksime rahumeelselt koos inimestega, kelle väärtused erinevad meie omadest. Peaksime tegema kõik endast oleneva, et mõista teiste kogemusi ja muresid, eriti kui need erinevad meie omadest.”

Ta lisas, et seda läbirääkimiste ja koalitsioonide moodustamise tööd saab teha „ilma põhiväärtusi ohtu seadmata”.

President Oaks ütles: „See protsess kutsub esile üldised moraalsed instinktid. See loob rahunõudjaid isegi nendel juhtudel, kui konkureerivad põhiväärtused võivad välistada lõpliku leppimise.”

Prohveti sõnul võib veel ühe hea näite rahunõudmisest leida kümnetes tuhandetes viimse aja pühades kogu maailmas, kes mobiliseeruvad ja ulatavad abikäe looduskatastroofide tagajärjel kannatavatele abivajajatele.

„Kui meie vabatahtlikud abi osutavad, ei küsi hättasattunud inimesed nende tõekspidamiste kohta. Samuti aitavad vabatahtlikud kõiki, mitte ainult usukaaslasi,” ütles president Oaks. „Mispärast? Lihtsalt seepärast, et sügavamad moraalsed vajadused turvalisuse, perekonna ja lootuse järele asetatakse kesksemale kohale. Oluline on abi andmine ja abi saamine, inimestelt inimestele.”

President Oaks ütles, et lisaks teenimisele tervendavad rahunõudjad probleemseid suhteid, vähendavad inimkannatusi ja aitavad kaasa mõistmise suurendamisele eri rahvaste seas.

Lõpetuseks ütles ta, et meie jumaliku identiteedi mõistmine võib aidata meil seda tähtsat rahunõudmistööd paremini läbi viia.

„Teadmine sellest, et oleme Jumala lapsed, annab meile jumaliku arusaamise kõikide teiste väärtusest ning tahte ja võime tõusta kõrgemale eelarvamustest ja rassismist,” ütles prohvet. „Paljude aastate jooksul selle riigi erinevates paikades elades on Issand mulle õpetanud, et on võimalik mitte ainult kuuletuda selle riigi seadustele ja püüda neid parandada, vaid ka armastada meie vastaseid. Kuigi see ei ole kerge, on see võimalik meie Issanda Jeesuse Kristuse abiga. Ta andis käsu armastada ja lubas, et aitab meid, kui püüame sellele kuuletuda.”

President Oaks lõpetas oma kõne selles riiklikus palvekojas isikliku palvega.

„Ma palun meie Taevast Isa, et Ta õnnistaks meid, et me kõik püüaksime olla rahunõudjad,” ütles ta.

Programmi esitles Washingtoni riiklik katedraal koostöös Brigham Youngi ülikooli Wheatley instituudiga.