Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku kõrgeim juhtorgan on Esimene Presidentkond, mis koosneb presidendist ja tema kahest nõuandjast. See kolmeliikmeline organ juhib kogu Kiriku tööd kõigis eeskirju organisatsiooni ja haldust puudutavates küsimustes.
Kiriku juhtimise teine kõrgeim juhtorgan on Kaheteistkümne Apostli Kvoorum. Apostlid teenivad Esimese Presidentkonna juhtimisel ja neil on suur halduskohustus Kiriku korrapärase edenemise ja arengu eest kogu maailmas. Esimest Presidentkonda ja Kahtteist Apostlit peavad Viimse Aja Pühade prohvetiteks, kes saavad Kiriku juhtimiseks jumalikku ilmutust ja inspiratsiooni.
Kiriku uue presidendi ametisse nimetamine toimub korrapäraselt, mis on tänapäeva maailmas märkimisväärne, vältides igasugust sisemist mõjutusööd positsiooni või auastme pärast. Liikmed peavad seda jumalikult ilmutatud protsessiks, mis on vaba valimiskampaaniast nii kulisside taga kui ka avalikkuse ees.
Lisaks ei juhi seda protsessi ainult Kiriku organisatsiooni struktuur. Kirikus on ka sügavalt juurdunud traditsioon, et isiklik püüdlus juhipositsioonile mis tahes tasandil on sobimatu. Selle asemel on rõhk isiklikul väärilisusel ja alandlikul teenimisvalmidusel, kui teid teenima kutsutakse.
Kui Kiriku president sureb, toimuvad järgmised sündmused:
1. Esimene Presidentkond saadetakse automaatselt laiali.
2. Esimese Presidentkonna kaks nõuandjat võtavad vanemuse järjekorras oma koha Kaheteistkümne Apostli Kvoorumis Vanemuse järjekord määratakse selle kuupäeva alusel, mil inimene Kaheteistkümne Kvoorumi liikmeks pühitseti, mitte vanuse järgi.
3. Kaheteistkümne Apostli Kvoorum, kus on nüüd 14 liiget ja mida juhib vanemapostel, võtab üle Kiriku juhtimise.
4. Vanemapostel juhatab Kaheteistkümne Kvoorumi koosolekut, et arutada kahte võimalikku ettepanekut:
mina. Kas Esimene Presidentkond tuleks antud ajal ümber korraldada?
II Kas Kirik peaks jätkama tegevust Kaheteistkümne Kvoorumi juhtimisel?
5. Pärast arutelu tehakse ametlik ettepanek, mille Kaheteistkümne Apostli Kvoorum heaks kiidab.
6. Kui Esimese Presidentkonna ümberkorraldamise ettepanek vastu võetakse, valib Kaheteistkümne Kvoorum ühehäälselt Kiriku uue presidendi. Uus president valib kaks nõuandjat ja neist kolmest saab uus Esimene Presidentkond. Kogu Kiriku ajaloo jooksul on Esimese Presidentkonna ümberkorraldamisel alati saanud Kiriku presidendiks pikima staažiga apostel.
7. Pärast Esimese Presidentkonna ümberkorraldamist toetatakse Kaheteistkümne Kvoorumi juhatajana apostlit, kes on teenimisaja pikkuselt teisel kohal. Kui teiseks pikimat aega teeninud apostel kutsutakse Esimesse Presidentkonda nõuandjaks, saab kolmandaks pikimat aega teeninud apostel Kaheteistkümne Kvoorumi tegevjuhiks.
8. Kaheteistkümne Kvoorumi juhataja koos ülejäänud apostlitega asetab Kiriku uue presidendi ametisse* käte pealepanemise teel.
Alates Kiriku ametlikust organiseerimisest 6. aprillil 1830 on Kirikul olnud 17 presidenti, kaasa arvatud president Russell M. Nelson.
*Pärast kutse vastuvõtmist tuleb Kiriku liikmetel "ametisse asetada". See toimub vastavalt piibellikule käte pealepanemise tavale. Preesterluse juht paneb oma käed ametisse asetatava inimese pea peale ja ütleb palve, andes talle volituse ja võime täita ametikohustusi ning andes isikliku õnnistuse.